Juba 1950. aastal avastas minu vanaisa Otto Heinrich Sander suhte tervisliku elulaadi, jääkidest vaba toidu ja vastutuse inimkonna tuleviku vahel. Juba tol ajal ennetas ta keskse idee tõhusat arengut. Tema jaoks on keskkonnakaitse ja loodusvarade kaitse alati olnud prioriteediks.

Pärast intensiivset tähelepanekut, jõudis ta järeldusele, et nende meetoditega veini valmistamine viib varem või hiljem surnud lõpule. Aeg oli lahkuda väärtuslikult teelt. Ta nägi suurt väljakutset monokultuuri, pinnase erosiooni, kui ka viinamarjade tundlikkust kahjurite osas. Seega kasutas ta looduse tugevust. Ühelt poolt oli tööd vähenenud, teiselt poolt aga tulid asendada monokultuursed veinipuud. Selle töö jaoks oli kasutatud vajalikke ja tähtsaid komponente koos looduslike meetoditega nagu õige sõnnik, kompost, õlekõrred/põhk ja rohelised idud. Koostöö õigete looduslike meetoditega tagab taimede õige kaitse ja õige bioloogilise keskkonna. Kasvavad idud annavad taimedele lisatoitu ning teevad veinidpuud tugevamaks. Komposti ja sõnnikut oli peamiselt vaja kasutada vaesematel muldadel. Viinapuud pidid jääma sügavale maapinda kasvama ja pidid olema kaitstud kahjustuste tekkimisel.

Perekond Sanderi kõikidele veinidele on peale trükitud lepatriinu. Väike lepatriinu on turunduslogo. Juba aastaid kuulub see sümbol neile kasulikele putukatele, kes on seotud orgaanilise põllumajandusega.